Motoriseeritud eksoskelett

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Motoriseeritud eksoskelett, tuntud ka kui turvismasin või eksoturvis, on motoriseeritud liikumise masin, mis koosneb inimese poolt seljas kantavast eksoskeletilaadsest raamistikust ja toiteelemendist, mis tagab vähemalt osa liigutuste aktiviseerimisenergiast.

Eksoturvised on välja töötatud selleks, et kandjat toetada ja kaitsta. Näiteks võivad need olla mõeldud toetama ja kaitsma sõdureid ja ehitustöölisi või abistama inimesi teistes eluohtlikes keskkondades. Meditsiiniturul on suur tulevik seadmetel, mis pakuksid liikumisabi vanadele ja põduratele inimestele. Teiste kasutusalade hulgas on päästetööd, kus näiteks varisenud hoonetes võib seade võimaldada päästetöötajatel tõsta raskeid rususid, kaitstes töötajat samal ajal langeva ehitusprahi eest. Eksoturviste töötavaid mudeleid on juba konstrueeritud, kuid neid pole laialdaselt kasutusele võetud.^[1] Lahendamist vajavad mitmed probleemid, sealhulgas sobiva toiteallika leidmine. Sellegipoolest on 2010. aastal kolm ettevõtet turule toonud eksoturviseid puuetega inimestele.^[2]

Ilukirjanduses esinev mecha erineb eksoturvisest selle poolest, et esimene on tavaliselt palju suurem kui inimese keha ning ei jäljenda otseselt jäsemete liigutusi. Samuti võib sel olla kõndimiseks rohkem kui 2 jäset, samas kui eksoturvised, ka ilukirjanduslikud (näiteks Raudmees), on kahejalgsed ja valdavalt andromorfsed ehk inimkujulised. Mechade puhul hõivab inimesest operaator kabiini või juhikoha suuremas süsteemis. Selle kabiini sees võib inimene kanda väikest kergekaalulist eksoskeletti, mis toimib haptilise kontroll-liidesena palju suuremate väliste liigeste jaoks. Mecha erinevus robotitest on, et see pole kaugjuhitav või autonoomne, vaid mehitatud ja piloodi poolt kontrollitav.